Protsess

Agent

Mustus

Materjal

Standardid

Branches

Standardid, puhtuse määr, katsed

(Sissejuhatus "Bauteilreinigung") Puhastusprotsessi kui tootmisprotsessi osa saab klassifitseerida vastavalt Saksa standardi 8592 eelnõule. Selles on välja pakutud puhastusprotsesside järjestus vastavalt avaldatavale mõjule. Hierarhilised tasemed on määratud mitmearvuliste numbritega. “Puhastamine” on ka DIN 8580 koosseisus kui tootmisprotsessi üks all-valdkondi ja talle on omistatud number 3.6. Klassifitseerimise skeemi järgmine hierarhiline aste näitab ära puhastusprotsessi füüsikalise mõju. Osutus, et sellise skeemi kohaselt pole käsitletav abrassiiv- ehk pritspuhastus, kuna selles protsessis on seotud “mehhaaniline” ja “surve” tehnika. Seetõttu moodustati pritspuhastuse jaoks omaette all-rühm.

DIN 8592 eelnõu ei määratle protsesse, mis toimivad rohkem kui ühe füüsikalise mõjuga, samuti ei saa sellesse skeemi kaasata hiljuti välja töödatud uudseid protsesse. Väljapakutud süsteem ei ole piisavalt üksikasjalik, et selgelt eristada erinevaid meetodeid. Näiteks lahjendamine koodiga 3641 katab järgmised meetodid: aurufaasi rasvärastus, sukeldamis-puhastamine, pühkimine, harjamine, trummelpuhastus, pihustuspuhastamine, uputamine, keetmine ja solventpuhastus koos ultraheli kasutamisega.

Standardeid, mis annavad selgeid juhiseid puhastusprotsessi tegelikuks rakendamiseks, on välja töödatud väheste protsesside jaoks. Ainult needl protsessid, mis on juba pikka aega kasutuses olnud, on standardiseeritud, näiteks: survepesu veega (DIN EN 1829), puhastamine leeliseliste agensitega (DIN 65079), solvent-puhastus (DIN 65078, LN 29740), abrassiivpuhastus (DIN 65468), elektrolüütiline puhastamine (DIN 65473) ja leekpuhastamine (DIN 32539). Viimastel aastatel peamiselt USAs välja töötatud uudsed protsessid ei ole kajastunud Euroopa standardites.

Ühe puhastusprotsessiga saavutatavad puhtusastmed on standardiseeritud väga vähestel juhtudel, näiteks fotograafiline võrdlus teraskonstruktsioonide pinna ettevalmistatuse astme osas (DIN 55928, ISO 8501-8504). Lisaks soovitavad mõned standardid erinevaid analüütilisi meetodeid, nagu tilgatest veega määramaks rasvärastuse piisavust. Kahjuks ei saa neid meetodeid kasutada teiste valdkondade puhul.

Mis puutub puhastusseadmetele vajalikku pinda/ruumi, siis standardiseerimine arvestab peamiselt tööohutusega, pööramata tähelepanu kasutamise või rakendamise piirangutele (EN 12921 eelnõu).

Kokkuvõtteks võib öelda, et Saksa ja Euroopa standarditest on vähe abi, kui püüda valida puhastusprotsessi vastavalt töökohale esitatavatele nõuetele.

Ülevaade detailide puhastamise kohta välja antud standarditest (2001):

Puhtusastme määratlemine

Üldisi pinna puhtuse või määrdumise astme klasse ei ole antud Saksa ega Euroopa standardites. Ainus standard käib terasrajatiste pinna ettevalmistuse määra kohta (DIN 55928). Kuid seal toodud määratlusi ei saa üldistada teistele detailidele. USA standardid annavad vähemalt puhtusklasside üldise määratluse ja nendega seotud puhastusprotsesside kohta.
Ameerika ASTM (American Society for Testing and Materials) määrab paljude rakenduste jaoks ära kohustuslikud katsemetoodikad, millega teha kindlaks puhastusprotsessi sobivust vastava ülesande täitmiseks. Enamikel juhtudel ei määrata pinna puhtust vaid seda, kas järgnev protsess (näiteks pinna katmine, värvimine või liimimine) annab kvaliteetse tulemuse. Kvantitatiivselt määratakse puhtusaste kindlaks USA sõjaväes: sõjaväe standard MIL-STD 1246C sisaldab meetodi, kuidas siduda pinnal oleva teatud saaste kogust pindalaga või ruumalaga. Kasutatav ühik sõltub saaste tüübist (näiteks osakeste arv, mass või kaetud pind) ja esitatakse järgmiselt:

MIL-STD-1246 LEVEL X Y, Z

X: numbriline puhtuse määr osakeste kohta vastavalt tabelile, ühikuks anorgaaniliste osakeste arv pinnaühikul;
Y: Puhtuse kirjeldus NVR (aurustusjääk, i.k. non volatile residue) kohta vastavalt tabelile; ühikuks mass pindala või ruumala kohta;
Z: Alternatiivsed või tavapärased pinna puhtusastme väljendamiseks kasutatavad määratlused vastavalt järgnevale nimekirjale ja selles antud ühikutele:
PAC: Saastetega kaetud detaili pind, protsentides
PC: Osakeste arv (sõltumatult osakestest puhtuse määra tabelis toodust)
CVCM: Kogutud lenduvad ained vastavalt ASTM E595 määratlusele
VCM: Lenduvad ühendid, määratud erinevalt ASTM E595st, koos määramismeetodi nimetusega
NTU: Nefelomeetriline hägusus, ühikud vastavalt tabelile, vedelike kohta
TML: Kogu massikadu vastavalt ASTM E595 määratlusele.

Puhtusastme määramiseks toodud meetodite kasutamine on kohustuslik. See standard ja sellega seotud puhtusastme klassid põhinevad väga rangetel nõuetel, kuna neid rakendatakse muuhulgas ka lennunduses. Nende rakendamine tavapärases tootmises ei ole soovitatav, kuna kasutatavad katsemeetodid on väga kulukad:

Katsetamise ja analüüsi meetodid: