Protsess  
Agent 
 
Mustus
  Materjal   Standardid   Branches

Mustus

Eseme pinnal olev üks ja sama aine võib sõltuvalt olukorrast olla kas ebasoovitav saastus, lubatud või isegi soovitav lisand (näiteks korrosioonikaitse kiht). Seetõttu sobib mustuse määratlemiseks kõige paremini USA sõjaväe standard MIL-STD-1246C (Sõjaväe Standard, Toote puhtuse aste ja saastatuse kontrolli programm): mustus/saastus on ebasoovitav materjal.

Saastuse klassifitseerimisel tuleb lähtuda selle eemaldamisest, sest ainult nii on võimalik siduda rakendatavat puhastusprotsessi ja saastet. Näiteks ei tarvitse ühesuguste füüsikaliste omadustega ained olla eemaldatavad sama puhastusprotsessiga, sest neil on erinevad keemilised omadused, ja vastupidi. Seetõttu on oluline jagada saasteained rühmadesse vastavalt puhastusmeetoditele, millega neid eemaldada saab.
Ameerika Katsetamise ja Materjalide Ühing (The American Society for Testing and Materials, ASTM) määratleb oma käsiraamatus “Puhastusprotsessi valimine” 6 eri tüüpi mustust ja seob nad enim kasutatavate puhastusmeetoditega, kusjuures meetodi sobivust vastava mustuse eemaldamiseks käsitletakse detailselt. Ära on toodud ka näited erinevate puhastusprotsesside rakendamisest. Eraldi välja toodud saastuse rühmad on järgmised:

In the CLEANTOOL database you will find the following dirts, which are here briefly described. If you want to check on the related data sets you have to use the navigation link "Database" on the left side and select the respective soil in the search tool.

Orgaanline
muda Märg, pehme muld või muldjas aine. (1)
tolm Muld või mõni muud aine peente kuivade osakestena. (1)
õli

Tüüp materjale, mille hulka kuuluvaid ühendeid iseloomustab toatemperatuuril vedel olek, rasvasus, viskoossus, põlevus ning lahustumine eetris või alkoholides, aga mitte vees. (1)Libe, rasvane vedelik, mis on taimset, loomset, mineraalset või sünteetilist päritolu. (3)SEGATUD ÕLI – naftapäritoluga mineraalõli segu loomse või taimse õliga. Segatud õlidel tugev afiinsus metallpindadega, nad sobivad eriti hästi märja või auruse keskkonnaga ja rakendusteks, kus on vajalik määrimisvõime ja suur koormustaluvus. Neid kasutamist ei soovitata rakendustes, kus läheb vaja määrde pikaajalist vastupidavust oksüdeerumisele. (2) Tänu reaktsioonile õhuhapnikuga ja vaseosakeste katalüütilisele toimele kipuvad looduslikud õlid paksenema ja vaigustuma (muutuvad kummitaoliseks). Turbiinõli. Kõrgekvaliteediline rooste- ja oksüdeerimisinhibeeritud (R&O) õli, mis rahuldab turbiinide määrimiseks kasutatavate materjalidele esitatavaid rangeid nõudeid. Kvaliteetseid turbiinõlisid iseloomustab hea demulgeeruvus – eeltingimus efektiivseks õli ja veefaasi lahutamiseks. Turbiinõlisid kasutatakse ka teistes nõudlikes rakendustes, mille jaoks on kohustuslik pikk tööiga ja usaldusväärne määrimine – kompressorites, hüdraulistes süsteemides, käigukastides, jm. Turbiinõlisid saab kasutada ka soojusülekande vedelikena avatud süsteemides, kus vastupidavus oksüdeerumisele on esmase tähtsusega. (3)Sünteetiline õli – Määrdeaine, mida toodetakse sünteesiprotsessis, mitte esktraheerimise ja puhastamisega. Sünteesiprotsessis saab molekulile anda struktuuri, mille omadused vastavad täpselt kõrgklassi mootorite tootjate nõuetele. Sünteetilisi õlisid toodetakse erinevatest keemilistest lähteainetest, tööstuses kasutatavate sünteetiliste vedelike saamiseks on loodud mitu klassi keemilisi ühendeid. Sünteetilised vedelikud on polüalfaolefiinid (PAO), polüestrid, silikoonid, silikaatestrid, fosfaatestrid, polü-aluselised glükoolid (PAG), fluorosüsinikud, jt. Sünteetilised määrdeained rahuldavad mitmeid erinõudeid nagu mittepõlevus, vastupidavus temperatuurimuutustele, oksüdeerumisele ja kiirgusele palju paremini kui mineraalõlid. Ka vastutus elukeskkonna säilimise eest on suurendanud nõudlust tehniliste vedelike järele, mis on biolagunevad ja madala toksilisusega. Sageli saadakse mineraalseid ja sünteetilisi lähtevedelikke segades kõrge efektiivsusega määrdeained. (4).

mineraalõli MINERAALÕLI – iga naftapäritolu õli, vastandatuna loomset või taimset päritolu õlidele. (2)MINERAALNE LAMBIÕLI – petrooleumi ja gaasiõli vaheline destillatsiooni fraktsioon, laialdaselt kasutatakse solvendina gaaside absorbeerimisel, määrdeainena lehtmetalli valtsimisel ning paljude erimäärdeainete valmistamisel lähteõlina. Oma nimetuse on ta saanud sellest, et kõigepealt võeti ta kasutusele hülgerasva asendajana signaallampides ja majakates (otsetõlge: i.k. seal oil = hülgeõli). (2)
määre MÄÄRE- segu vedelast määrdeainest (tavaliselt naftaõli) ja õlis dispergeeritud paksendajast (tavaliselt seep). Kuna määrded ei ole kergesti voolavad, kasutatakse neid kohtades, kus pikaajalisem õlitamine on vajalik, kuid õli ei jää püsima. Paksendajad saadakse rasvhapete seebistamisel leeliseliste või aluseliste hüdroksiididega, või kasutatakse valmis estreid. Kasutatava paksendaja tüüp sõltub määrdele esitatavatest nõuetest. Kaltsium(lubja)seebid on vastupidavad veele, kuid lagunevad kõrgetel temperatuuridel. Naatriumseebiga määrded on vastupidavad temperatuurile, kuid pestakse välja niisketes tingimustes. Liitiumseebi-põhised määrded on vastupidavad nii temperatuuri kui vee toimele. Segatud alus-seep on eri tüüpi seepide segu, millel on esindatud koostisosade positiivseid omadusi. Kompleksseebid saadakse leelise reageerimisel kõrgmolekulaarse rasvaga või puhta rasvhappega, samaaegselt toimub leeliste reaktsioon lühiahelaliste orgaaniliste hapetega või anorgaaniliste hapetega, mille tulemusena tekivad metallisoolad ehk kompleksimoodustajad. Kompleksagensid suurendavad määrde nõrgenemistäppi (i.k. dropping point). Liitium, kaltsium ja alumiinium on enim kasutatavad metallid kompleksseep-määretes. Määrete tootmisel kasutatakse ka teisi paksendajaid nagu savi, silikageele, süsiniktahma ja erinevaid sünteetilisi materjale. Universaalse kasutusega määrded tagavad kaitse nii kuumuse kui vee eest ning neis võib olla lisandeid, mis annavad täiendava koormustaluvuse ja pärsivad rooste teket. (2)
vaigud VAIGUD – tahked või pooltahked materjalid, värvuselt kollakad kuni tumepruunid; koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vaigud esinevad looduslikult taimedes, näiteks männi- ja kuusepuudes, moodustades sageli puu pinnale tilkasid. Sünteetilisi vaike nagu polüstüreen, polüester- ja akrüülvaigud, toodetakse eelkõige naftast. Vaike kasutatakse laialdaselt lakkide, värvide, plastikute, liimainete ja kummi tootmisel. (2)
tõmbeõlid Kasutatakse metallide tõmbamisel traadiks jm. Tegemist on õlide ja pastadega, mis võivad tekitada probleeme veepõhistes puhastusprotsessides, kuna nad on vahalaadsed ja nende veega eemaldamiseks läheb vaja kõrgeid temperatuure. (3)
tahm Põlemisprotsessis, s.h. sisepõlemismootorites tekkiv must aine, mis koosneb peenikestest osakestest ja väljutatakse koos suitsuga. Koosneb peamiselt süsinikust ja tekib mittetäieliku põlemisprotsessi tulemusena. (7)
määrdeõlid(määrdeained) Määrdeõli (-aine) – kahe üksteise suhtes liikuva pinna vahele pandud aine, mille ülesandeks on vähendada hõõrdumist ja/või kulumist. (13)Metallitöötlemise määrdeained - määrdeained, tavaliselt naftapõhised, mis soodustavad metallide lõikamist või metalldetailile kuju andmist. Peamiselt eristatakse lõike- ja puurimisõlisid, tõmbeõlisid, jt.
jahutusõlid

MOOTORIÕLI (KARBURAATORIÕLI) – sisepõlemismootori karburaatoris, kogumismahutis või sumbas olev õli, mille ülesandeks on jahutada peamisi mootoriosi; kasutatakse ka kolbmootoriga kompressorites ja karburaatoriga aurumasinates. Autotööstuses on mootoriõli ülesandeks mitte ainult liikuvate osade määrimine vaid ka kuumade osade jahutamine, kaitsta mootorit rooste ja setete tekkimise eest (vt. mootorisetted) ning tihendada kolvirõngaid ja klappe, et vältida suitsugaaside väljapääsu. Mootoriosade õlitamine toimub ajampumbaga tekitatud rõhu abil (sundtoide). Õli ringleb mootoriosades torude ja puuritud aukude (vintlõikega) süsteemis, läbides õlifiltri, mis eemaldab metalliosakesed jt. võõrkehad. Mõnedes mootorites toimub õlitamine pritsimismeetodiga, kui väntvõll pöörleb õlisumbas. Suurendamaks töökindlust pannakse kaasaegsetesse mootoriõlidesse mitmesuguseid lisandeid. Ühte viskoossusklassi kuuluva õli lisandite sisaldus on tavaliselt 15 massi% suurusjärgus, multi-viskoossusklassiga õlidel 20 % ja rohkem. (2)Metallitöötlemisel on jahutusvedeliku ülesandeks ka masinaosade määrimine, prahi ärauhtumine ja detaili pinna kaitsmine. Metallitöötlemisvedelikud koosnevad tavaliselt lahjendamata õlist või veepõhistest vedelikest.
korrosioonikaitse kiht KORROSIOONIINHIBIITOR – lisand, mis kaitseb määritavat pinda vee või teiste saasteainete keemilise toime eest. Korrosiooniinhibiitoreid on mitut tüüpi. Polaarsed ühendid märgavad eelistatult metallide pinda, tekitades pinnale õhukese õlikihi. Teised ühendid absorbeerivad vett, tekitades vesi- õli tüüpi emulsiooni, nii et ainult õlifaas on kontaktis metallpinnaga. Mõned reageerivad metalliga ka keemiliselt, tekitades pinnale inertse kaitsekihi. Vaata ka roosteinhibiitorid. (2)ROOSTEKAITSE (ka roostesurm) – ühendid, mis tekitavad metallpindadele kile kaitseks rooste eest, tavaliselt kasutatakse seadmete konserveerimisel või laos hoidmisel. Roostekaitse lähtematerjaliks võib olla naftaõli, solvent, vaha või asfalt, millele on lisatud roosteinhibiitorit. Segu, mis koosneb peamiselt solvendist ja lisanditest, kutsutakse õhukese kihi roostekaitseks, kuna pärast solvendi aurustumist jääb detaili pinnale õhuke kaitsekiht. Roostekaitse materjale koostatakse vastavalt nende kasutustingimustele, näiteks lühiajaliseks kaitseks töötlemisprotsessis, ruumides ladustamiseks, välitingimustes ladustamiseks, jne. (2)ROOSTE INHIBIITOR – liik korrosiooniinhibiitoreid, mida kasutatakse määrdeainetes pinna roostetamise vältimiseks. Vaata ka R&O. (2)R&O – rooste- ja oksüdeerumis-inhibeeritud. Kõrgpuhastatud määrdeõlide nimetus, mida kasutatakse ringlussüsteemides, kompressorites, hüdraulistes süsteemides, laagripesades, käigukastides, jne. Kõige puhtamaid R&O õlisid nimetatakse ka turbiinõlideks. (2).
higi füsioloogias: higinäärmete eritatud soolakas vedelik. (8)nähtusena: niiskuse sadenemine külmale pinnale. (8)
sõrmejäljed Plekk, mille jätavad (määrdunud) sõrmed. (8)
bioloogiliselt ohtlik  
Tõr Tumeda värvusega, õlikas viskoosne materjal, mis koosneb peamiselt süsivesinikest, saadakse orgaaniliste materjalide nagu puit, süsi või turvas utmisel. (6)Paks, musta värvusega viskoosne vedelik, mis saadakse puidu, söe jm. destillatsioonil ning mille koostis sõltub temperatuurist jm. lähtetingimustest. (7)
bituumen Looduslikud ained, mis koosneb kõrgematest süsivesinikest, näiteks asfalt. (1)
lakk Püdel vedelik, mis koosneb vaikainete lahustest õlides või lenduvates vedelikes, kantakse detailile pintsliga või mõnel muul meetodil. Pärast pealekandmist lakk kuivab, kas siis solvendi aurustumise või keemilise reaktsiooni tulemusena, vaigud moodustavad sileda, kõva ja läikiva pinna, mis on suuremal või vähemal määral vastupidav õhu ja niiskuse toimele. Kasutatavate solventide järgi jagatakse lakid kolme kategooriasse: alkohol-, tärpentin- või õlilakid. (7)
värv Keemiatoode, mida kasutatakse pinna kaitsmiseks või kaunistamiseks. Koosneb vedelfaasis suspendeeritud pigmentidest, mis kuivamisel moodustab kõva katte. (7)Kasutatakse ka pulbervärve, mis kantakse pinnale elektrostaatiliselt, kuumutamisel moodustub vastupidav kate.
liimaine Keemiatoode, mis liidab või seob pinnad kokku. (7)
vaha

Aine, mille välimust ja omadusi iseloomustab kõige paremini mesilasevaha, üldiselt liigitatakse neid koostiseks olevate estrite ja kõrgemate alkoholide järgi, samuti ka puhtusastme järgi (rasvhapete puudumise määr). Kasutatakse põhjade tihendamiseks, aukude tasandamiseks ja värvitud pindade hooldamiseks. (5)autovaha – poleerimisvahend (kreem või pasta), mida kasutatakse autode pinnaviimistluse kaitsmiseks. (5)
emulgaator Emulgaator – lisand, mis aitab moodustada õli ja vee stabiilse segu ehk emulsiooni. Enim kasutatavad emulgaatorid on metalle sisaldavad seebid, mõned taimsed ja loomsed rasvad ja mitmesugused polaarsed ühendid. (3)

 

Anorgaanilised
metalliosakesed Suuremad metalliosakesed tekivad töötlemisprotsesside jääkidena: puur-, freesimis- ja treilaastud.Väiksemad metalliosakesed tekivad viilimise, saagimise, jahvatamise, lihvimise jm. protsesside tulemusena.
grafiit Loodusliku süsiniku erim, heksagonaalse kristallvõrega, musta värvusega ja metalse läikega kihistunud või teraline mass. Pehme, jätab paberile jälje. Kasutatakse pliiatsite, tiiglite, määrdeainete jm. tootmisel. Kutsutakse ka tinajuureks ja mustaks pliiks. (7)
lihvimismaterjalid Abrassiivmaterjalid, mida kasutatakse pindmise kihi eemaldamiseks. Enamasti kasutatakse abrassiivosakestega kaetud kettaid, mis pöörlevad suure kiirusega, ja riidest või paberist lintidega lihvpinke. Abrassiivsete osakeste suurus varieerub. Jämedateralisi lihvkettaid kasutatakse esmaseks töötlemiseks, keskmisi teritamiseks ja lihvimiseks, peeneteralisi kettaid viimistluslihvimiseks, kui detailile on vaja anda äärmiselt tasane pind.Tavalisemateks abrassiivaineteks on ränikarbiid, mida kasutatakse kõvade ja rabedate materjalide nagu valumalmi lihvimiseks, alumiiniumoksiid, mis on vastupidavam ja kasutatakse terase ja sepisraua lihvimiseks. Abrassiivaine kinnitamiseks lihvkettale kasutatakse mitmesuguseid tsementeerivaid materjale. Enamasti kasutatakse sidumiseks savi. Savi segatakse abrasiivosakestega ja kuumutatakse, nii et see muutub klaasilaadseks. Saadud kettale ei mõju vesi ega kõrge temperatuur. Teisteks sidumismaterjalideks on vesiklaas (naatriumsilikaat), plastikvaigud ja kummi. Lihvrihmade valmistamiseks kasutatakse samu abrassiivmaterjale mis ketaste puhul, kuid ka looduslike materjale nagu purustatud granaadid ja tulekivid. Lintidega lihvitakse metalle, klaasi ja keraamikat. (9)
poleerimismaterjalid Peeni abrassiivmaterjale kasutatakse pindade silendamiseks. Poleerimisel kasutatakse riidest, vildist või nahast kettaid, mis on kaetud abrassiivpulbriga. Kasutatakse materjale nagu peeneteraline ränikarbiid või alumiiniumoksiid. Kõrgekvaliteetsete tööde puhul kasutatakse juveliir-poleerimispulbrit (peen raudoksiidi pulber) või treepelit (teatud tüüpi ränimuld). (9)
rooste Raua pinnale õhu ja niiskuse toimel tekkiv punane või oranzikas kiht, mis koosneb peamiselt raua oksüdeerumisel tekkivast raudhüdroksiididst ja raudoksiidist. (1)ROOSTE – mootori raudosadele tekkivad raua ja hapniku ühendid, sisaldab ka rauakomplekse, mida ei õnnestu eemaldada orgaaniliste solventidega. (2)
oksiid Keemiline ühend, kus hapnik on seotud ühe või mitme elektropositiivsema aatomiga.
tehasetagi Suhteliselt tugev pindmine oksiidikiht, mis tekib kuuma terase oksüdeerumisel. (10)
liiv Kivimite, eelkõige ränikivide, lagunemisel tekkinud teraline materjal, kuid tegemist ei ole veel tolmuga; killustatud kivid seondumata terakestena, mis märjaks saades ei kleepu kokku. (7)
soolad Rühm keemilisi ühendeid, mis tekivad happes vesinikioonide asendumisel metalliioonidega või elektropositiivsete radikaalidega. (6)

 

Omuud (Näited)
asbest Tulekindel, kemikaalidele vastupidav, kiuline lisandeid sisaldava magneesiumsilikaadi erimid, kasutatakse tuletõkkevahendina, elektrilise ja soojusisolatsiooni materjalina, ehitusmaterjalina, piduriklotsides ja keemiliste filtritena. (6)Asbest esineb kuue erineva kiulise mineraalina: need on amosiit, krüsoliit, krokidoliit ning tremoliidi, aktinoliidi ja antofülliidi kiulised erimid. Mõnedes piirkondades leidub neid looduslikult pinnase ja kivimite koostises. Asbestikiud on erineva pikkusega ning võivad olla sirged või spiraalse kujuga. Kiud on vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja enamikele kemikaalidele.Asbesti kasutati laialdaselt mitmete tööstuskaupade nagu katuseplaadid, lae ja põrandaplaadid, pabertoodete, asbesttsement-toodete, hõõrdumiskindlate detailide (autode siduri, piduri ja ülekande osad), tekstiilmaterjalide, pakendite, tihendite ja katete tootmiseks. Euroopa Liidus on asbesti kasutamine keelatud. (11)Asbest tekitab vähktõbe: Kokkupuude suuremas kontsentratsioonis asbestikiududega põhjustab kahte tüüpi vähki: kopsukoe vähki ja mesotelioomi ehk kopse ja teisi siseelundeid ümbritseva sidekoe vähktõbe. Mõlemal juhul lõppeb haigus tavaliselt surmaga. Haigusnähud ei arene välja koheselt pärast kokkupuudet vaid ilmnevad paljude aastate pärast. (11)
nitroamiinid Amiinide nitroderivaadid, mis sisaldavad —NNO2 rühma. (12)
Lõikeõlid Määrdeõlid, millele on antud metallitöötlemisprotsessides kasutamiseks vajalikud omadused; lõikeõli jahutab nii töödeldavat detaili kui tööriista. (14)Vaata ka jahutusõlid.
Sünteetilised ja halogeenitud määrdeained SÜNTEETILISED MÄÄRDEÕLID – määrdevedelik, mis on saadud lähteainete keemilisel töötlemisel, nii et tekib teadaolevate või ennustatavate omadustega materjal; saadud põhiõlile võib panna juurde lisandeid vajalike eriomaduste parendamiseks. Paljud sünteetilised määrdeained on täielikult või osaliselt saadud naftakemikaalidest; kasutatakse ka kivisöe- ja põlevkivi-keemia saadusi, aga ka lipokemikaale (saadud loomsetest või taimsetest õlidest). Sünteetilised õlid on mineraalõlidest paremad teatud rakenduste korral. Neil võib olla kõrgem viskoossusindeks (VI), parem termiline stabiilsus ja vastupidavus oksüdeerumisele, madalam lenduvus (mis vähendab õlikulu). Teatud liiki sünteetilistel õlidel on täiendavad erisused: näiteks fosfaatestrid on tulekindlad, diestrid hästi vastupidavad oksüdeerumisele ja heade määrimisomadustega, silikoonid erakordselt kõrge viskoossusindeksiga. Enamikke sünteetilisi määrdeõlisid saab muuta määreteks, kui neile lisada paksendajaid. Kuna sünteetiliste õlide maksumus on kõrgem kui mineraalsetel, kasutatakse neid reeglina valikuliselt kohtades, kus mineraalõlide omadused ei vasta kõrgendatud ohutus- jm. nõuetele. Peamised sünteetiliste õlide tüübid on järgmised: alküleeritud aromaatsed ühendid (süsivesinikud), olefiinide oligomeerid (süsivesinikud), kahealuselised happelised estrid (orgaanilised estrid), polüoolestrid (orgaanilised estrid) polüglükoolid, fosfaatestrid, silikoonid, silikaatestrid, halogeenitud süsivesinikud. (2)


Viited:
[1]    Random House Webster's College Dictionary
[2]    Dictionary of Lubricant Terms, Chevron Oronite's
[3]    Lubrication and Oil Analysis Dictionary
[4]    Technical Dictionary, Fluitec International's website
[5]    Dictionary of Automotive Terms
[6]    The American Heritage® Dictionary of the English Language: Fourth Edition. 2000
[7]    Webster's Revised Unabridged Dictionary (1913)
[8]    http://www.hyperdic.net/dic/
[9]    B and M Grinding
[10]  Dictionary of Metallurgy
[11]  Webster's New World™ Medical Dictionary 2nd Edition
[12]  Dorland's Illustrated Medical Dictionary
[13]  Lubrication and Oil Analysis Dictionary
[14]  UNEP Solvents Technical Options Committee