Pritspuhastus (abrassiivpuhastus, ka haavelpuhastus)

Abrassiivpuhastusel suunatakse puhastatava detaili pinnale väikeste teravate osakeste voog õhu- või veejoas - pinnaga põrkudes lüüakse ‘mustus’ lahti. Kasutatakse mitmesuguse suurusega ja koostisega osakesi, vastavalt puhastatava pinna iseloomule. Meetodit kasutatakse sagedasti suurtelt pindadelt, kuhu muude meetoditega ligi ei pääse, värvi ja rooste eemaldamiseks.

Abrasiivpuhastus on sagedasti ka ainus vastuvõetav puhastusmeetod detailidele, mis on valmistatud vesiniku toimel rabedaks muutuvatest terasemarkidest. Seda meetodit kasutatakse ka teatud metallide, nagu roostevaba teras ja titaan, pinna ettevalmistamisel värvimistöödeks, et soodustada kattematerjali mehhaanilist nakkumist.

Osakeste joa suunamiseks kasutatakse nii surve- kui imemisdüüse, mõlemal juhul on vaja suurt energiat, et tekitada suruõhku või –auru, mida kasutatakse abrassiivosakeste kandjana. Survedüüsidega pritssüsteemid kasutavad tavaliselt õhujuga survega 685 kPa (100 psi), et suunata osakesed läbi düüsi. Düüse on erineva kujuga. Enamikel süsteemidel on metallisulamitest vahetatavad düüsid või kulumiskindlast keraamilisest materjalist vahetatava sisuga düüsid. Survepritssüsteemiga saab kasutada kõiki tüüpe abrassiivmaterjale.

Üldiselt peetakse kõige lihtsamaks pritssüsteemiks imemisdüüsiga varustatud kambrit. Juga juhitakse käsitsi või kasutatakse fikseeritud või pöörlevaid otsikuid. Imemistüüpi otsiku puhul on tegemist induktsioondüüsiga, mis tekitab pritsjoa läbi düüsi korpuse liikuva õhu sifoonefekti abil.

Olemas on ka õhuta süsteeme – osakestele antakse vajalik kiirendus pöörleva propelleri tiivikutega või labadega. Võrreldes õhujoa pritsiga on selles süsteemis vaja rakendada ainult 10 % energiast, et anda samale osakeste massile vajalik kiirus. Nn. pritsratta kuluvate osade (rootor, kaitsevõre, tiiviku labad, kambri vooderdus) eluiga sõltub eelkõige abrassiivosakeste tüübist ja omadustest ning puhastatavalt pinnalt eemaldatava saaste iseloomust. Puhtad terashaavlid tagavad tiiviku ja vooderduse pika kasutusea. Seevastu suuremat kulumist põhjustavad mittemetalsed osakesed nagu liiv, alumiiniumoksiid, ränikarbiid. Suhteliselt vähese kulutavusega on klaaskuulikesed ja mittemustmetallist haavlid.

Tsentrifugaalratta-tüüpi pritsmasinad võivad olla suhteliselt lihtsa ehitusega – neil on üks propeller, lihtne etteandekonveier, osakeste taaskasutamissüsteem ja tolmupüüdeseade.

Kuivpritspuhastamine

Praktiliselt saab abrassiivse pritspuhastuse erinevate meetoditega töödelda igasugusest metallist pindu. Kuid pehmete või habraste metallide (alumiinium, magneesium, vask, tsink, berüllium) ja nende sulamite puhastamiseks tuleb pritsmaterjali hoolikalt valida.

Statsionaarsed seadmed kuivprits-puhastuseks
Kuivprits-puhastamine on tõenäoliselt kõige efektiivsem ja keskkonnasäästlikum kuivprits-puhastamise ja pinnaviimistluse meetod – korralik ventilatsioonisüsteem hoiab töökeskkonna õhu puhtana, tolmupüüdurid võimaldavad tahked osakesed eraldada väliskeskkonda suunatavast õhust. Tavaliselt kasutatakse abrassiivpuhastuse kambrites väljatõmbeventilaatoreid ja tolmu püüdmiseks kottfiltreid.

Kuivprits-puhastamiseks on mitmesuguse tööpõhimõttega seadmeid. Seadme valik sõltub eelkõige puhastatavate detailide iseloomust ja vajalikust tootmismahust:
a) Kamberseadmed: kambris asub abrassiivmaterjali kiirendav mehhanism ning seadeldised detailide paigalhoidmiseks. Abrassiivosakesed ja tolm jäävad kambri sisse. Kamberseadmed võivad olla käsitsi, poolautomaatse või täisautomaatse juhtimisega ning neid saab kasutada nii ühe detaili, detailide partii või konveiermeetodil puhastamiseks.
b) Pidevprotsessi-seadmed: varustatuna tugisüsteemi ja konveierseadmetega on pidevprotsessi masinad kasutusel teraslehtede, -torude ja –traadi puhastamisel. Neid seadmeid kasutatakse ka valu- ja sepisdetailide puhastamiseks kõrge tootlikkusega liinidel. Pidevprotsessi-seadmete koosseisus on sõlmed abrassiivmaterjali kogumiseks ja taaskasutamiseks ning äratõmbesüsteem tolmu jm. eemaldamiseks.
c) Prits-raputusseadmed: need koosnevad “lõputust” suletud konveierist, abrasiivmaterjali kiirendi(te)st ja abrassiivmaterjali taaskasutamise sõlmest. Seadmes toimub detailide üheaegne raputamine ja pritspuhastamine. Liikuva konveieri rappumine pöörab detailidel pritsjoa ette kõik küljed. Sellist tüüpi seadmeid ei kasutata freesitud detailidel ,sest raputamine kahjustab freespindu.

Teisaldatavad kuivpuhastuse seadmed
Kui puhastamist vajavad detailid on liiga suured, et neid pritsmasinasse panna, saab töödeldava pinna juurde tuua teisaldatava pritsseadme. Tavaliselt kasutatakse abrasiivmaterjalina odavamat liiva, kuna teisaldatavatel seadmetele tavaliselt puuduvad pritsmaterjali taaskasutusvõimalused.

Teisaldatav taaskasutusseade on uus areng suruõhu abrassiivpuhastuses. Prits-toru asub suurema toru sees, millest imetakse õhku välja. Pärast kokkupõrget pinnaga imetakse osakesed välimise toru kaudu kogumiskambrisse ja nad lähevad taaskasutusse. Sel meetodil on võimalik puhastada välitingimustes suuri pindu, ilma et tekiks keskkonnaprobleeme.

Mikro-abrassiivpuhastus kasutab samuti teisaldatavaid seadmeid. Nii abrasiivosakeste mõõtmed (10 - 100 µm) kui ka düüsi ava (0,4 - 1,2 mm) on väga väikesed. Mikro-abrasiivpuhastus toimub tavaliselt käsitsi ja seda kasutatakse täpsust nõudvatel puhastus- ja pinnaettevalmistustöödel. Väga olulised on osakeste kuivus ja osakeste suuruse ühtlus, seetõttu materjali ei taaskasutata.

Märgpritspuhastamine

Märgpritspuhastamine erineb kuivpritspuhastusest selle poolest, et abrassiivosakesed on palju väiksemad ja nad suspendeeridatakse keemiliselt töödeldud vees, nii et saadakse lobri. Lobri, mida pidevalt segatakse, pihustatakse suruõhuga läbi düüsi(de), mis on suunatud töödeldavale detailile.

Teine oluline erinevus seisneb selles, et märgpritspuhastus ei ole mõeldud suure koguse mustuse või rooste eemaldamiseks vaid pinna kergeks töötluseks. Märgpuhastusega töödeldakse mitmesuguseid väikesi detaile, s.h. süstlanõelu ja elektroonikaseadmete osi.

Enamikel juhtudel peab märgpritsimisele eelnema eelpuhastus, et vältida ringleva lobri saastumist. Eelpuhastamiseks kasutatakse tavapäraseid puhastusmeetodeid, s.h. kuivpritspuhastamist rooste jm. eemaldamiseks.

Märgpritspuhastusel kasutatakse erinevat tüüpi ja suurusega abrassiivosakesi. Fraktsioonid algavad suurusest 20-mesh (jämedateraline) ja lõpevad 5000-mesh’ga (ülipeen). Materjalidest kasutatakse näiteks põllumajanduslike saadusi, soodat, silikageeli, kvartsi, alumiiniumoksiidi, jm.

Osakeste kandevedelikuna kasutatakse tavaliselt vett, millele on lisatud näiteks roosteinhibiitoreid, märgavaid agenseid, kleepumis- ja settimisvastaseid aineid. Teatud juhtudel on kasutatud ka naftadestillaate, et eemaldada õlijääke ja peenikesi metallilaaste või –puru. Kuid tänu tuleohtlikkusele võib seda teha ainult spetsiaalsete kaitsemeetmetega varustatud seadmetes.

Kuigi märgpritspuhastuse seadmed on sagedasti tehtud tellimustööna, on olemas mitmeid üldkasutatavaid seadmetüüpe:
- kamberseadmed;
- horisontaaltasandil pöörleva töölauga seadmed, töölaua erinevate läbimõõtudega;
- vertikaalsed pritsratta-tüüpi masinad;
- kett- või lintkonveierseadmed;
- edasi-tagasi liikuva etteandesüsteemiga kambersüsteem, varustatud vagonettide ja rööbasteega;
- liikuval alusel, juhitavad seadmed šahtide ja torude puhastamiseks.

Nendega saab kasutada mitmesuguseid lisaseadmeid nagu , etteandekonveierid, pesemis-loputamisjaamad.

CO2 jääga pritspuhastus

Süsinikdioksiidi (CO2) graanulitega puhastamine on pritspuhastuse tüüp, kus tahke CO2 tükid suunatakse detaili pinnale õhuga või mõne muu gaasiga. CO2 graanulitega saab eemaldada värvi, samuti määrdeid ja õli. Teatud materjalid võivad osutuda tundlikuks pritsimisel tekkivale temperatuurimuutusele ja seetõttu tuleb sobivust eelnevalt katsetada. Rasked graanulid võivad kokkupõrkel vigastada õhukesi detaile. Graanuleid on võimalik toota erineva suurusega, samuti saab neile anda erineva kiiruse, suurendamaks puhastuse efektiivsust või vähendamaks pinnakahjustusi.

Pindade puhastamisel saab kasutada ka pehmeid "lumehelbeid" või külmutatud CO2 gaasi. CO2 lumi on väga efektiivne osakeste eemaldamisel, seda kasutatakse mikroosakeste eemaldamiseks optiliste seadmete osadelt, güroskoopidelt, õhukestelt peegelkihtidelt ja teistelt tundlikelt pindadelt. Mõnedes allikates on viidatud ka õhukese vedelikukihi, räbusti ja sõrmejälgede edukale eemaldamisele. Lumi ei sobi rooste, värvi, määrde või paksu õlikihi eemaldamiseks. CO2 graanulite ja lume eeliseks on asjaolu, et nad sublimeeruvad kontaktil puhastatava detaili pinnaga. Nii tekib ainult pinnalt eemaldatud mustuse käitlemisvajadus.

Ohutusabinõudest kasutatakse ventilatsiooni ja kaitseriietust, et vältida tööliste pikaajalist kontakti külma lumega. Kanda tuleb ka kaitseprille.
Noise levels may reach between 60 and 120 db. Meanwhile special nozzles have been developed achieving reductions of ca. 20 db.

	Additional regulations
	Prevention, SDS, column-model, etc.
	Producers, suppliers
	Optimisation potential
	References

back	List of all database-processes with this method	forward