Orgaanilisi solvente on väga palju liike ja ka erineva päritoluga, kuid enamasti on tegemist süsivesinikühenditega. Orgaaniliste solventide puhastav toime seisneb peamiselt võimes lahustada saasteaineid ja seetõttu sõltub nende efektiivsus suuresti molekulaarstruktuurist. Nad on head orgaanilise saaste ja kilede lahustajad, nagu õlid, määrded ja vahad ja neid on hea kasutada nii pihustusel, käsitsi puhastamisel ja külm-sissekastmisprotsessides, sageli on eeliseks ka kiire ja jäägita kuivamine. Negatiivseteks asjaoludeks on madal leektäpp, tervisekaitselised probleemid alates kergest ärritavast toimest kuni väga mürgise ja vähkitekitava toimeni. Mõned neist on osoonikihti õhendavad ained ja/või väga mürgised veekeskkonnale. Seetõttu on teatud solventide kasutamine seadusandlikult äärmiselt rangelt paika pandud – näiteks on kasutamine lubatud ainult suletud süsteemides ja tuleb vältida solvendi sattumist õhku, vette ja jäätmetesse.